Pandad armastavad kuulsalt bambust, kuid tegelikult on nende kohevate imetajate seedesüsteem tüüpiline loomadele, kes söövad lihapõhist toitu – ja Hiina teadlased arvavad nüüd, et nad teavad, miks.
Nad ütlevad, et kõrge, kiiresti kasvava taime söömine võib mõjutada varjatud lihasööjate käitumist ja reguleerida karude lõhna- ja maitsemeelt.
Hiina edelaosas elavad pandad veedavad kuni 16 tundi päevas bambuse söömisega, neelates oma vereringesse geneetilist materjali nimega microRNA (miRNA), selgub ajakirjas Frontiers reedel avaldatud uurimusest.
See molekul võib mõjutada seda, kuidas geneetiline informatsioon panda kehas edasi kandub, kujundades nende käitumist, teatas Sichuani provintsis asuva Hiina Lääne Normaalse Ülikooli juhitud uuring.
MiRNA mängib „rolli hiidpandade geeniekspressiooni reguleerimisel,“ ütles ülikooli vanemautor dr Li Feng oma avalduses.
Li ja tema kolleegid leidsid, et see molekul võib kujundada pandade kehas toimuvaid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kasvu, bioloogilisi rütme, käitumist ja immuunvastuseid.
„MiRNA bambuses osaleb ka hiidpandade lõhna-, maitse- ja dopamiiniradade reguleerimises, mis kõik on seotud nende toitumisharjumustega,“ ütles ta.
Teadlased usuvad, et selleks ajaks, kui beebipanda kasvab suureks, areneb tal välja võime valida kõige värskemat ja toitvamat bambust, mis võimaldab neil kohaneda taimse toitumisega.
Uuringu aluseks olid kuue täiskasvanud panda ja ühe nooruki vereproovid. Nende proovide hulgas avastasid teadlased 57 jälge miRNA-dest, mis on tõenäoliselt pärit bambusest.
Nad loodavad, et avastus aitab teadlastel paremini mõista taimede miRNA-de mõju loomadele, mis võib uuringu kohaselt sillutada teed haiguste raviks või ennetamiseks.
Kuigi panda toit koosneb peaaegu täielikult bambuse lehtedest, vartest ja võrsetest, pärineb Maailma Looduse Fondi (WWF) andmetel umbes 1% nende toidust teistest taimedest – ja isegi lihast, näiteks väikestest närilistest.
WWFi sõnul elab looduses umbes 1800 pandat, kes rändavad Hiina Sichuani, Shaanxi ja Gansu provintside mäestikes.
Elupaikade kadumine ja killustumine kujutavad endast suurimat ohtu metsikutele pandadele, samas kui nende leige soov paljuneda on muutnud nende säilitamise keeruliseks. Kui emad lõpuks sünnitavad, on vastsündinud pandad äärmiselt haprad.
Hiina on viimastel aastakümnetel karude päästmiseks tehtud jõupingutusi drastiliselt suurendanud, suurendades pandade kaitsealade arvu 12-lt 67-le.
Varem rääkisime teile sellest, millist dieeti järgivad selle Kreeka saare pikaealised elanikud: nad elavad kuni 100 aastat ja rohkemgi!
